Õues peaks praegu olema 5 kraadi külma, mis tähendab, et ma parema meelega nina välja ei pistaks, aga peab. Iga talv olen veendunud, et sellel aastal ma külmun surnuks, ja mida aasta edasi, seda loogilisem tundub, et see ükskord juhtub :)
Seekord on eriti nukker, sest mul pole ei talvesaapaid ega korralikku jopet. Mantlit pole ka jõudnud õmbleja juurde viia, et see omale parajaks lasta teha, on -12 kiloga maru suureks jäänud. No või mis minust rääkida, kratiga on sama lugu - jope ja saapad on talle nüüd küll ära tellitud, aga kätte pole veel saanud. Siit ma ei raatsi ühtegi lasteriiet osta, poisi talvenänni tellisin Ebay kaudu Inglismaalt ja USAst.

Nädalavahetusel peaks leidma aset see tähtsündmus, et saame uue korteri võtmed kätte. Kolm tuba, ahjuküte, väike hoov.
Aga üllatuslikult selgus eile, et talvepuid me ikkagi sealt ei saa, kust oli planeeritud ja nüüd peab hakkama otsima uusi. Eile mõned päringud saatsin ja  tundub, et päris lootusetu kuiva küttepuu saamine õnneks ei ole.

Eile õhtul ma jäin magama umbes kell kaheksa, tund hiljem kobisin diivani tagant voodisse ja ütlesin lapsele, et kui ära väsib, mingu ka magama :)
Kesköö paiku tegin korraks silma lahti, laps oli end ise ilusasti unele sättinud. Põhimõtteliselt magasingi hommikul seitsmeni (ja ärkasin esimest korda üle tüki aja äratuskellata), aga ju oli seda millekski vaja.