Lõpp ja algus

Päris kolinud me veel ei ole, aga eile käisin uues korteris, täna tehakse seal veel viimased väikesed nokitsemised ja põhimõtteliselt on ta sissekolimiseks valmis.
Eile juba pakkisin kodus vaikselt asju, algul arvasin, et neid palju ei saagi ning kolime ühe autotäiega ära... Aga võta näpust, vist ikka nii libedalt ei lähe.


Mul on veel puudu voodi ja kirjutuslaud lapsele ning diivanilauda oleks ka vaja, aga sellega on aega. Ja puud, aga meespool lubas selle probleemiga ise tegeleda. Või mulle vähemalt tundus, et ta tegeleb...

Pikalt kirjutada ei saa, tunni pärast ootab mind hambaarst. Olen selle uue arsti juures käinud vaid mõned korrad, olen äärmiselt rahul temaga, aga kui Pärnu hambapolikliinikus mulle üritati selgeks teha, et minu esisilla tuunimisega on peagi lõpp, siis nüüd tundub, et oleme alguses: hambad ehitatakse korralikult ühepikkuseks, laminaadid võetakse maha ja kroonid lähevad asemele. Sest selgus, et minu esihambaid on lapsena nii palju parandatud, et oma hambapinda neil peaaegu polegi ja laminaadiga on see oht, et võin hamba lihtsalt pooleks hammustada.

Ma räägin ju, et mu esisild on juba praegu kallim, kui mõne mehe auto :(