Rindel - metsas ja arooniapõõsas

Eelmisel nädalavahetusel tegime plaani. Õigemini Tema tegi. Kuna mina sobivat suurepäraselt rindele, siis jäi minu ülesandeks seente korjamine, pohlade noppimine ja arooniate korjamine. Tema sai endale auväärse koha tagalapataljonis, ehk tegi seni süüa kuni rinderühm tulejoonel oli.

Tuleb tunnistada, et ma pole just maailma parim orienteeruja, sellepärast hoidsin maal talu juures sellesse metsaserva, mis varasemast mustikajahist mulle juba tuttav oli. Ette rutates tuleb öelda, et see oli ka ainukene koht, kust ma seeni leidsin. Käputäie kukekaid, kaks kivipuravikku ja siis mingid pruunid söögiseened, mis hilisemal tuvastamisel osutusid haavariisikateks. Pärast esimese ämbritäie koju toomist suundusin üle põllu kaasikusse ka, aga sealt sain vaid mõne üksiku kaseriisika (see-eest suured ja ilusad) ja vist ka selle puugi, mille õhtul kodus eemaldasime.

Rõõm oli suur, kui tagasi tulles avastasin, et tagalapataljon oli vahepeal liha grillimise kõrvale kotitäie arooniaid korjanud.
Nendest ma keedan siiani siirupit. Kuna mul on pisikene pott, siis üle 2,5 liitri korraga teha ei saa. Praegu on kolm portsu valmis, kaks veel ootamas ja tulemus väga hea! Leotasin arooniaid kirsi- ja mustasõstralehtedega, sidrunihape võttis selle vastiku lääge maitse ka ära ja 1/5 lahjendades saab sellest väga mõnusa morsi.

Alguses oli plaan arooniatega ka õunakompotti teha, aga maalt toodud õunakott lendas linnas prügikasti - ussitanud.

Käisime tiiru teise talu juures ka. Seal on aida taga mõnus sarapikuvõsa, kust noppisime kotitäie pähkleid. Ma mäletan, kuidas lapsepõlves isa käis igal sügisel pähkleid korjamas, ikka mitme katrulikoti kaupa, ja kui mõnus neid talvel ragistada oli.
Minu saak jäi selle kõrval kasinaks, aga ilmselt teeme see nädalavahetus uue tiiru koos redeliga, et ülevalt suuremad pähklikobarad ka kätte saada.

Õuntega on selline lugu, et kui kellelgi on neid kõvasti üle, andke teada - ma teeks mahla ja natukene talveks kuivatatud õunu kah.

Tegelikult on see esimene aasta, mil ma niimoodi mässan - moosid, mahlad ja muud saadused. Oma osa selles mängib kindlasti see, et kolime millalgi oktoobris suuremasse korterisse, kus on rohkem hoiustamisvõimalusi. Teiseks on Tema kõrval oluliselt muutunud minu toiduvalik ja ise tehtud asjad on väga hinda tõusnud. Ehkki pühapäeval maalt tagasi sõites ma väga väsinud häälega ütlesin, et "palun ärme rohkem mitte midagi korja", lisades hiljem vaikselt "täna", aga olen kindel, et kunagi talvel on mul kogu selle vaeva üle väga-väga hea meel.