Mul hirmsasti närib, et end selleks sügiseks maratonivormi ei saa.
Tahtsin väga joosta, aga talvel maadlesin parema põlve valuga, olin muidu laisk ja trenni tekkisid augud sisse. Kevadel jooksma hakates oli tunne, et jõudsin vahepealse ajaga nulli tagasi.
Nautisin head elu, võtsin 5kg juurde ja siin ma nüüd olen :)
Tegelikult tuleb praegugi nutt peale, kui oma jooksude aegasid vaatan, kõigun kuskil 6-7 minuti vahel kilomeetri kohta, pigem ikka kuue poole. Aeglane olen võrreldes sügisega, pole parata. Samas oli eelmise sügise kava järgi see just paras tempo, millega suudaksin maratoni läbida.
Nüüd on plaanis SUURPÄEV teha 20. märtsil 2011 Rooma maratonil.
Mulle Rooma meeldib, esiteks on seal mida rajal vaadata, lisaks ei taha ma joosta esimest maratoni päris võõras kohas ning rolli mängib ka see, et rada on ehitatud ühele, mitte kahele ringile.
Aga kaikaid lendab mulle kogu aeg kodaratesse. Murtud varvas, koerahammustus, nüüd on vasak jalg veelauasõidust kange...
Proovin ikka rajal püsida ja praegu tegeleda põhja ladumisega, et oleks hiljem, millelt kiirust lisama hakata.
Eile jooksin 4km rahulikus tempos sörki, oleks veelgi jooksnud, kui poleks kohtunud sõudeklubist trennikaaslasega ja otsutanud hoopis klubisse ujuma minna :)
Dawn jeans ja Willa kampsun
5 months ago
0 comments:
Post a Comment