Me oleme nüüd pühapäevast saati uues kodus olnud. Voodi saime kokku, puid on ka, ülejäänud asjadega tegeleb siis, kui aega on. Ehk sööme papptaldrikutest ja ainult ahjukala ning -liha, sest potti-panni pole ja neid saab resti peal küpsetada :)

See oli äkki pühapäev, kui ma tulin Oliveri vanaema juurde viimast, kallis tegi samal ajal köögis süüa ja väga äraseletatud näoga ütles, et tegi midagi jubedat: rüvetas minu köögiriistu. Ma kohe ei saanud aru, millest jutt, aga siis nägin, et segab jäätisekulbiga kausis salatit. Nojah, salatilusikas meil on, aga tema meelest sobiks sellele mingi teine otstarve.

Nädalavahetus oli hull, sest ameeriklastel lõppes tänupüha ja algas ametlik jõulushoppingu hooaeg. Mulle tähendas see, et olin hüppeliselt suurenenud töömahu tõttu sunnitud omale ühe kuduja lisaks otsima. Õnneks leidsin ilma erilise vaevata. Aga viimased päevad on läinud hiliste öötundideni pakkides ja logistikat korraldades, et need tellimused kõik võimalikult kiiresti teele saaks. Ma ei julge ennustada, aga ehk järgmise paari nädalaga saab trall läbi.

Ja siis hakkab juba enda jõuluhullus. Sugulased ähvardasid, et tänavune jõulupidu toimub meie juures, aga kui ma oma kitsukest korterit vaatan (mis muidu nii pisikene ei tundugi), siis ma hästi ei kujuta ette, kuhus ee lastebande mahutada.